Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 12. Karl XII talvelaagris Laiusel

Jõgevalt Mustveele viiva maantee ääres asub Laiuse (Lais) loss, kus elas pärast Narva all peetud lahingut Karl XII. Karl XII maabus oma armeega 1700. aasta sügisel Pärnus ning marssis sealt Tallinna kaudu Narva alla. 20. novembri kuulsas Narva lahingus lõi Karl XII tsaar Peeter I armeed. Varsti pärast suurt võitu puhkes rootslaste laagris epideemia.

Kuningal tuli talvelaagriks valida uus paik. 13. detsembril lahkus kuningas koos staabiga ning siirdus Flemingi mõisa Laiusel. Seda piirkonda polnud venelased rüüstanud ja seega olid ohvitseridel seal väga head korteritingimused ning toidutagavarad.

Laiuse

Orduajal ehitatud Laiuse loss oli Karl XII ajal täiesti elamiskõlblik. Ehitus koosnes nelja nurgatorniga nelinurksest linnusest. Linnuse läänepoolse müüri ääres oli lagunenud lossikabel. Linnuseõue idaosas oli kümnetoaline elumaja, kus elas kuningas. Lõunapoolses osas oli viiekümnele hobusele mõeldud suur tall. Ümber lossi kulges vallikraav. Juba mõni aasta pärast Karl XII lahkumist Laiuselt põletasid venelased lossi maha ning tänapäevani on seal vaid varemed. 

Kuninga ohvitserid olid korteris lähedalasuvates mõisates. Stenbock elas Jõgeva mõisas ja sealt mitte kaugel, Kivijärve mõisas, oli Piperi kaitse alla majutatud kuninglik kantselei. Isegi Prantsuse saadik Karl XII juures, parun de Guiscard, leidis tee läbi Eestimaa asustamata metsade ja oli Kuremaa mõisas, mis asub Laiusest lõuna pool, Tartusse viival teel.

Paljud kirjanikud, nende seas ka Frans G. Bengtsson, kirjeldavad kuninga viibimist Laiusel kui väga õnnelikku ja harmoonilist aega tema elus. Mingit otsest sõjaohtu polnud ja noor kuningas võis sel talvel hästi puhata. Ta võttis osa pidudest ja korraldas ise olenguid, käis karu- ja põdrajahil. Eriti pidulik oli 1700. aasta jõulude pühitsemine. Räägitakse, et kuningas võttis osa jõulumängudest. Enne jõule seati korda ka vana lossikabel. Kuningas sai kohaliku rahva seas varsti väga populaarseks. Ta oli mitme lapse ristiisa, kinkis ühele pruutpaarile väikese mõisa ja koju õele saadetud kirjas jutustas, kuidas ta võttis osa talupojapulmast. Arvatavasti sel talvel tuli Laiusele ka kunstnik Wedekind, kes elas Eestis ja tõenäoliselt maalis ta siin kuninga portree. Ohvitseride parim ajaviide lumesõja ja kuningaga põdrajahil käimise kõrval oli sõit Tartu linna, et käia linna komandandi, kolonel Skytte juures ballidel.

Räägitakse, et kevadtalvel 1701 nähti just Laiuse kohal taevas tähelepanuväärseid endeid. Kord paistis samaaegselt mitu päikest ning teine kord võis näha, kuidas kaks vikerkaart kohtusid ja koos moodustasid nad tagurpidi C, mis oli Karl XII monogramm. See enne tähendas arvatavasti seda, et kõrgemad jõud seisid Rootsi kuninga poolel ja ta tuleb taevalike jõudude abiga sõjast võitjana välja. Kõige tõenäolisemalt olid ka need juhtumid ajendiks paljudele rahvajuttudele, mis räägivad Rootsi kuningast. Eesti rahvajuttudes ei kutsuta Karl XII alati nimepidi, vaid temast räägitakse kui Rootsi kuningast. Kuningal oli peaaegu maagiline jõud. Kus ta ka ei käinud, juhtus ikka fantastilisi asju. Kui kuningas torkas kepi maasse, hakkas kepp juuri ajama ja sellest sirgus elujõuline puu. Legend jutustab edasi, et nii kaua kui puu elab, kuulub Eestimaa Rootsile.

Võluvamad on need muistendid, mis jutustavad sellest, kuidas kuningas põgenes taga ajavate vaenlaste eest. Üks lugu räägib sellest, kuidas kuningas tuli Liplapi külla, kus perenaisel parajasti tuli pliidi all oli. Kui talunaine nägi, et kuningat aetakse taga, käskis ta mehel üleriided seljast võtta ja pingile pikali heita. Kuninga mantli põletas ta ära. Kui venelased sisse tulid, küsisid nad ega perenaine pole Rootsi kuningat näinud. Selle asemel, et vastata, karjus naine: �Ära lösuta siin, sa laisk sulane, parem mine välja ja aita kuningat otsida!" Kuningal hakkas kiire, ta võttis sulase riided ja läks välja. Endastmõistetavalt uskusid venelased, et see oli laisk sulane. Nii kiirustasid nad minema.

Teine muistend jutustab, kuidas kuningas jõudis, vaenlastest jälitatuna Koeru külla. Ta otsis abi ühe talupoja juurest, kes ütles: "Vahetame riided ära, siis nad arvavad, et mina olen kuningas. Kui minuga midagi juhtub, siis hoolitse mu laste eest." Kui vaenlased tulid külla, lõid nad talupoja maha ja ratsutasid seejärel minema. Tänutäheks kinkis kuningas talupoja lastele mõisa. Eesti iseseisvusajal hoolitseti mitmetes maakirikutes Rootsi kuninga mütsi eest, mille ta olevat pärast jumalateenistust maha unustanud. Paljudes Eesti kirikutes leidus keppe ja sauasid, mille hajameelne kuningas oli mõne külaskäigu ajal maha unustanud. Karl XII talvelaager Laiusel oli Rootsi aja lõpu algus Eestimaal. 1701. aasta mais tuli kuningale Stockholmist oodatud abiväge - 10 000 meest. Sama kuu lõpus hakkas Rootsi armee Riia suunas marssima. Mõni nädal hiljem, 17. juunil 1701, sai Karl XII üheksateistkümneaastaseks.