Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 4. Rootsi riigivapp Tallinna lossi seinal

1561. aasta jaanipäeval vallutas Klas Kristersson Horn Tallinna lossi. Selle sündmuse jäädvustamiseks laskis Horn tellida kivitahvli, millel on Rootsi riigivapp ja selle all tema enda vapp.

Roootsi riigivapp Tallinna lossi seinal

Tahvel varustati ladinakeelse tekstiga, vapikivi all oli eraldi kivitahvel pikema tekstiga, mis ütles, et võim on nüüd Rootsi kuninga Erik XIV käes. 320 sentimeetri kõrgune ja 145 sentimeetri laiune suur mälestustahvel võeti lossifassaadilt alla Vene võimu ajal 18. sajandil ja sattus hiljem Tallinna pürjermeistri Girard de Soucantoni linnalähedasse Rocca al Mare suvemõisa. Tekstitahvel seevastu purustati ja selle tükid leiti alles 1935. aastal teostatud väljakaevamistel. Mõlemad tahvlid on nüüd jälle kokku pandud ja neid võib näha Tallinna Meremuuseumi õuel Paksu Margareeta juures. 1933-1940 Tartu Ülikoolis töötanud kunstiajaloo professor Sten Karling on osutanud, et Rootsi riigivapiga kivi kujundati kooskõlas uute vapireeglitega, mis hakkasid Rootsis kehtima seoses Erik XIV kroonimisega. Kroonimine toimus samal aastal, kui Eestimaa sai Rootsi alaks. Riigivapp oma nelja välja ja vapisüdames asetseva Vasade vapilt pärit viljavihuga on sama kui Gustav Vasa piiblis aastal 1541. Seevastu kroon ilmus vapi kohale esmakordselt, kui Erik XIV 1561. aastal suure hiilguse ja toredusega kuningaks krooniti.