Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 11. Narva lõvi

Linnast lääne pool asuvale lahinguväljale, kus Karl XII 1700. aasta kuulsas lahingus lõi tsaar Peetri armeed, püstitati 18. oktoobril 1936 rootslste võidu mälestuseks monument. Monument seisis graniitalusel, selle joonestas Stockholmi raekoja arhitekt Ragnar Östberg, kelle kavandi järgi seati üles ka Fougue lõvi Stockholmis Lejonbackenil. Monumendi püstitamine sai võimalikuks tänu Rootsis korjatud vabatahtlikele annetustele.

Pidulikule avamisele 18. oktoobril 1936 saabus Rootsist praeguse kuninga isa, prints Gustaf Adolf. Temaga oli kaasas krahv Folke Bernadotte. Kuninglik külaline saabus Tallinna 17. oktoobril ja käis Eesti riigivanema Konstantin Pätsi juures. Prints jõudis külastada ka rootsi kirikut Rüütli tänaval. Samal õhtul sõitsid kõrged külalised rongiga presidendi suvelossi Toilas, kus nad ka ööbisid. 18. oktoobri hommikul käis üle Narva lumetorm. Vaatamata halvale ilmale olid tuhanded inimesed kogunenud lahinguväljale, et kaasa elada pidulikule tseremooniale. Mängiti sõjaväemarsse, peeti mitmeid kõnesid ja monumendi jalamile asetati paarkümmend pärga.

Narva lõvi

Monumendi rajamist kritiseeriti Rootsi poolel tugevasti. Mis oli mälestusmärgi mõte? Professor Adolf Schück kirjutas 1938. a.: "Võib öelda, et pronkslõvi püstitamine Narva nõmmele annab enam tunnistust meie eelistusest peatuda ajalooliste mälestuste juures, mis on positiivne toetus noorele Eesti Vabariigile". Lõpuks on väidetud, et õnnelik Rootsi, mis rohkem kui ühe sajandi jooksul on eemal olnud sõjakoledustest, ei peaks nõudma tähelepanu muistsetele sõjalistele vägitegudele maal, kus vaid seitseteist aastat tagasi peeti meeleheitlikku võitlust oma vabaduse eest".

Narva nõmmel asunud pronkslõvil polnud pikka iga. Selle lõhkusid nõukogude väed 1944. aasta kevadel. Ainult kivihunnik Narva suure sissesõidu lähedal on kõik, mis uhkest monumendist tänaseks järele on jäänud.