Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus

Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 3. Pontus De la Gardie sarkofaag

Stiilseim monument Tallinna toomkirikus ja kogu Eestis on Pontus De la Gardie ja Sofia Gyllenhielmi sarkofaag, mis asub toomkiriku altarist veidi paremal. Tuntud rootsi suguvõsa esiisa Pontus De la Gardie sündis 1520-ndatel aastatel Lõuna-Prantsusmaal. Ta teenis palgasõdurina Taani kuningat ja kui Varbergi kindlus kapituleerus, tuli ta 1565. aastal Rootsi. Erik XIV ja Johan III mõistsid keeleoskajat ja diplomaatiliselt meelestatud prantslast ära kasutada. Nii sai ta kuningalt korralduse värvata Prantsusmaalt mehi armeesse. De la Gardie tegi kiiret karjääri: 1571. aastal sai temast vabahärra. Mõni aasta hiljem tuli ta kuningakojale veelgi lähemale: ta abiellus Johan III tütre Sofia Gyllenhielmiga. Tema vilumust väejuhina näitas Narva vallutamine 1581. aastal. 1585. a. uppus Pontus De la Gardie Narva jõkke. Tema naine oli surnud aasta varem. Neist jäi maha kolm väikest last: Britta, Johan ja Jacob.

Kuninglikul käsul püstitati väejuhile ja tema abikaasale vääriline mälestussammas Tallinna toomkirikusse. Sel ajal elas Tallinnas kiviraidur, kelle nimi oli Arent Passer ja kes oli Eestisse saabunud Danzigist. Külaskäigul Tallinna 1589. aastal andis Johan III Passerile tellimuse ehitada hauamonument. Heledast dolomiidist sarkofaag on ehitatud kui paraadvoodi. Surnuist tehtud jäljendid lamavad tuttidega padjad pea all. Väejuhile on relvad kaasa pandud ja tema abikaasa on riietatud toredasse renessanss-kleiti. Algselt oli monument rikkalikult kullatud. Nüüdseks on see peaaegu täielikult kulunud.

Sarkofaag

Sarkofaag

Sarkofaagi esiküljel on kujutatud Narva linna piiramist aastal 1581. See on vanim teadaolev pilt Narvast. Kui 1970-ndate aastate keskel restaureeriti Hermanni linnust, kasutati kindlusetornile kuju andmisel eeskujuna De la Gardie sarkofaagil olevat reljeefi. Sarkofaagi kohal on raidepitaaf, mille valmistas samuti Passer. Arent Passer oli Tallinnas kõige enamnõutud kiviraidur kuni surmani 1637. aastal. Gustav II Adolf üritas meelitada Passerit Stockholmi lossi tööle, kuid tulemusteta.