Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 2. Tallinna Toomkiriku interjöör

Tallinna toomkirik sai oma praeguse sisustuse põhiliselt Rootsi ajal. 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju, mis muu hulgas hävitas ka kiriku sisustuse. Jäädi ilma pinkidest, altarist ja kantslist, tuli kahjustas ka hauasambaid. Ilmselt sellepärast vahetati välja ka Pontus De la Gardie sarkofaagi kaunistused: renessanss-obeliskid asendati barokkurnidega. Pärast põlemist taastati kiriku sisemus sedavõrd, et saaks jumalateenistusi pidada. Taastamistöödele olid palgatud kõik linna tislerid ja juba aasta pärast võis kirikut jälle kasutada.

Uue altari ja kantsli valmistas puulõikemeister Christian Ackermann, kes oli pärit Königsbergist. Ta oli enne Tallinnasse tulekut töötanud Danzigis, Riias ja Stockholmis. Tallinna nikerduskunstis on Ackermanni tööd klassikalise baroki heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas.

Tallinna toomkirik

Peale selle, et sisustus on pärit Rootsi ajast, sisaldab kirik ka teisi mälestisi, mis ühendavad meie maid. Paljud neist, nagu esinduslikud epitaafid, on valmistatud Eestis tegutsenud rootsi perekondadele. Koori all puhkab peale Pontus De la Gardie ja tema naise Sofia Gyllenhielmi ka Tyresö lossi isand Olof Ryning, kes oli Eestimaa asehaldur. Toomkirikusse on maetud ka Gustav Vasa õde Margareta av Hoya.